|
|
1. MADRUS
Madrus on laeva tekimeeskonda kuuluv ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialist, kes võib töötada madrusena kõikidel laevadel. Tema põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ja tekimehhanismide ning seadmete tehnilised hooldustööd, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja vahendeid.
Madrus peab oskama kasutada:
* laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades;
* avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure;
* laeva tekimehhanisme.
Vahimadrus
on laeva tekimeeskonda kuuluv ja vastava ettevalmistuse saanud meresõidu spetsialist, kes võib töötada madrusena kõikidel laevadel ja lisaks ka vahikoosseisus. Tema põhilised tööülesanded on üldiste laevatööde teostamine ja tekimehhanismide ning seadmete tehniliste hooldustööde teostamine, kasutades selleks vajalikke tööriistu ja vahendeid.
Madrus peab oskama kasutada:
* laeva sisesidevahendeid tööülesannete täitmisel ja hädaolukordades;
* avariivarustust ja täitma ohutusalaseid protseduure;
* laeva tekimehhanisme;
* aru saama roolikäsklustlest;
* tundma laeva ohutu vahiteenistuse korda.
Madruse kutse eeldab huvi merenduse vastu, arusaamist laevadest ja nende kasutusalast, kutse-eetika tundmist ja selle järgi käitumist, vastutustunnet ning meeskonnatöö valmidust.
Madruse kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav vähemalt põhiharidus.
Madrus kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav:
* madruse õppekursuse läbimine.
* vanus vähemalt 16-aastat.
Vahimadruse kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav:
* madruse õppekursuse läbimine
* vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel 6 kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam;
* vanus vähemalt 16 aastat.
Madruse tunnistuse saamine
(1) Madruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
Vahimadruse tunnistuse saamine
(1) Vahimadruse tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) madruse õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
Vanemmadruse tunnistuse saamine
(1) Vanemmadruse tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) nooremmadruse, madruse või vahimadruse tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200 või enam, millest vähemalt kuus kuud vahimadrusena navigatsioonivahis;
3) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
Madrus võib töötada madrusena kõikidel laevadel;
2. MOTORIST
Laevamotorist on erialase ettevalmistuse saanud laeva masinameeskonna liige,
kes võib töötada kõikidel mootorlaevadel, olenemata peamasina võimsusest.
Laevamotorist seisab masinavahis vastavalt kinnitatud graafikule ning osaleb
mehhanismide ja süsteemide ekspluateerimisel ja tehnohooldusel.
Vahis olles jälgib laevamotorist laevamehhanismide ja süsteemide tööd ja
vastutab nende eeskirjadejärgse ekspluateerimise eest.
Laevamotorist peab:
- aru saama masinavahti puudutavatest korraldustest, oskama tegutseda
masinavahis ja tundma vahiteenistuse korda.
- oskama kasutada laevasiseseid sidevahendeid ja tundma masinaruumi alarmsüsteeme
- oskama kasutada avariivarustust ja tulekustuteid ning teadma avariiväljapääse
- teadma ja täitma ohutusalaseid, laevamehhanismide ja elektriseadmete
tehnilise ekspluatatsiooni, tuleohutuse, töökaitse ja sanitaareeskirju
- oskama teha laevaseadmete tehnilist hooldust ja remonti ning kasutama selleks vajalikke mõõteriistu ja abivahendeid
Laevamotoristi kutse eeldab huvi tehnika vastu, kutse-eetika tundmist ja selle
järgimist, vastutustunnet ja valmidust meeskonnatööks.
Laevamotoristi kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav omada vähemalt
põhiharidust.
Laevamotoristi kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav:
- tunnistus laevamotoristi õppekursuse läbimise kohta
- vähemalt 2 kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või praktikapäeviku puudumisel 6 kuud meresõidupraktikat masinaruumis
- vanus vähemalt 16 a.
Laevamotoristi tunnistuse saamine
(1) Laevamotoristi tunnistuse saamiseks on vajalik laevamotoristi õppekursuse lõpetamine.
(2) Laevamotoristi tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat masinaruumis.
(3) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
Laevamotorist võib töötada laevamotoristina kõikidel mootorlaevadel
3. KÜLMUTUSSEADMETE SPETSIALIST
Külmutusmehaanik töötab tööstuslik-kaubanduslikes, kliimatehnika-, transpordi- jm ettevõtetes, mis on seotud kunstliku jahutuse ja/või külmutuse tootmise või kasutamisega.
Olenevalt ettevõtte tegevussuunast on tema tööks külmutusseadmete ja -süsteemide paigaldamine, reguleerimine, seadistamine ja/või käitamine (kasutamine, kontrollimine ja hooldamine, sh hooldusremondi teostamine).
Külmutusmehaanik tunneb külmatootmise protsessi põhimõtteid, materjalide omadusi, oskab kasutada külmutusseadmeid ja nende komponente, töötavaid aineid, elektrilisi ja mehaanilisi tööriistu, abivahendeid ning mõõtetehnikat. Vajalik on tehnilise dokumentatsiooni lugemise ja töö dokumenteerimise oskus.
Külmutusmehaanik on teadlik töötamisel esinevatest tervise- ja keskkonnariskidest (esineda võivad müra, vibratsioon, tolm, temperatuurikõikumised jne). Töötamine töötavate ainetega võib esile kutsuda allergilisi reaktsioone.
Tööga toimetulek eeldab loogilist mõtlemist, liigutuste täpsust, õpivalmidust ning oskust töötada meeskonnas. Vajalik on tehniline taip, hea koordinatsioon ja normaalne nägemine.
Külmutusmehaanik I paigaldab, reguleerib, seadistab ja käitab külmutusseadmeid vastavalt etteantud instruktsioonidele. Ta võib vajada juhendamist.
I kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on vähemalt põhiharidus ja kutsealane koolitus.
Külmutusmehaanik II paigaldab, reguleerib, seadistab, käitab ja remondib külmutusseadmeid. Ta tuvastab häired seadmete töös ja oskab neid kõrvaldada vastavalt etteantud instruktsioonidele.
II kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on vähemalt põhiharidus, kutsealane koolitus ja 1-aastane töökogemus. Külmutusmehaanik II peab lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt ühte erioskust ja -teadmist (vt p. 6.3).
Külmutustehnik III süvendatud teadmised ja kogemus võimaldavad lisaks paigaldamisele, seadistamisele, reguleerimisele ja remontimisele teha kompleksseid paigaldustöid, käivitada ja häälestada erinevaid külmutusseadmeid ning leida erinevate vigade põhjusi. Konkreetsete elektritööde juhtimiseks ja tegemiseks on nõutav väljaõpe vastavalt elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendile.
Külmutustehnik III on võimeline juhendama töötajaid, juhtima paigaldusprojektide teostamist ja vastutama paigalustööde eest.
III kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on keskharidus, kutsealane koolitus ja 3-aastane erialane töökogemus.
Külmutustehnik III peab lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt ühte erioskust ja -teadmist
Laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse saamine
(1) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala õppekursuse lõpetamine.
(3) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
Laeva külmutusseadmete masinist võib töötada külmutusseadmete masinistina kõikidel laevadel ja peale kutseeksami sooritamist ning töökogemuse omandamist külmutustehnikuna maismaal
4. LAEVAELEKTRIK
Elektrik teeb elektritöid energia-, tööstus-, ehitus-, kinnisvarahooldus- või muudes ettevõtetes.
Oma tööülesannete täitmisel juhindub elektrik kutsealal kehtivatest ja üldkasutatavatest normdokumentidest, standarditest ning juhenditest.
Töö nõuab tehnilise dokumentatsiooni käitlemise ja koostamise oskust, elektri- ja mõõteseadmete tööpõhimõtete tundmist ja kasutamist.
Elektrik peab järgima üldtunnustatud töökultuuri põhimõtteid ja tööohutuse nõudeid.
Elektrik I tunneb üldist paigaldustehnikat, elektriala tarvikuid, materjale ja tööriistu ning oskab neid paigaldustöös kasutada. Ta võib osaleda lihtsamatel käidutoimingutel.
Elektrik II paigaldab, seadistab ja kontrollib elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid, sh valib paigaldusmaterjale ja -meetodeid, avastab ja kõrvaldab lihtsamaid rikkeid ning teostab elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid.
Elektrik III kutsealased oskused, teadmised ning kogemus võimaldavad valida, paigaldada, seadistada ja kontrollida elektriseadmeid, -juhistikke ja -tarvikuid; teostada elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoiminguid ning avastada ja kõrvaldada rikkeid.
Elektrik III on võimeline edasi andma oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi ning juhendama noortöölisi ja õpilasi. Ta on valmis juhtima töögruppi, vastutama ressursside jagamise ning teiste töö planeerimise, korraldamise ja tulemuste eest.
Elektrik III jälgib tööohutusnõuete täitmist, ennetab ja lahendab ohtlikke olukordi.
Kutsekvalifikatsiooni tõendamisel peab:
* elektrik I lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt ühte käesoleva standardi punktis 6.3 esitatud erioskustest ja -teadmistest, nõutav on põhiharidus ja kutsealane ettevalmistus;
* elektrik II lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt kahte käesoleva standardi punktis 6.3 esitatud erioskustest ja -teadmistest, nõutav on põhiharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 2-aastane järjepidev töökogemus elektrikuna;
* elektrik III lisaks üld- ja põhioskustele ning -teadmistele valdama vähemalt kolme käesoleva standardi punktis 6.3 esitatud erioskustest ja -teadmistest, nõutav on keskharidus, kutsealane ettevalmistus ja vähemalt 4-aastane kutsealase töö kogemus.
Kutse eeldab visuaalset mälu, loogilist mõtlemist, koordinatsiooni- ja üldistusvõimet, arenenud vastutustunnet ning koostöövalmidust. Vajalik on vaimne ja füüsiline sobivus tööks elektrialal. Elektrik läbib perioodiliselt tervisekontrolli ja elektriohutusalaste teadmiste kontrolli.
IV-V kvalifikatsioon seonduvad inseneritasemega ja ei ole käesolevas kutsestandardis käsitletud.
Laevaelektrik võib töötada laevaelektrikuna kõikidel laevadel ja peale kutseeksami sooritamist ning kutsealase töökogemuse omandamist elektrik I-III tasemel maismaa ettevõtetes.
Laevaelektriku tunnistuse saamine
(1) laevaelektriku tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala õppekursuse lõpetamine.
(3) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
5. AVAMEREKALUR
Avamerekalur on laevapere liige, kes tegeleb kalapüügiga avamerel , kasutades kutselisi
kalapüügivahendeid. Avamerekaluri tööülesanneteks on püügioperatsioonide juhtimine ning
saagi esmane käitlemine laeval ja sadamas. Avamerekaluri tegevuse aluseks on Eesti ja
rahvusvahelised kalandust ja merendust reguleerivad õigusaktid;
Avamerekaluri töö eeldab pikaajalist merel viibimist ning vajadusel töötamist ebaregulaarses töö- ja puhkere¸iimis. Arvestada tuleb rasketes ilmastikutingimustes töötamisega.
Tööga toimetuleku eelduseks on suur füüsiline ja vaimne koormustaluvus, kohanemisvõime, käitumisoskus ekstreemsetes olukordades ning valmisolek meeskonnatööks.
Avamerekalur III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on eelduseks vähemalt madruse kutsetunnistuse olemasolu ja eelnev töökogemus kalalaevas.
6. LAEVAJUHT
Sellekohase hariduse ja diplomiga spetsialist, kes tegeleb laevajuhtimisega. Kooskõlas rahvusvahelise meremeeste ettevalmistamise ja diplomeerimise 1978/95 konventsiooniga antakse laevajuhtidele pärast kõrg- või keskastme mereõppeasutuse lõpetamist ja vastava meresõidupraktika läbimist vastava taseme laevajuhi tunnistus või diplom.
a) Laevajuhi kursused ja koolitused:
1. Kipri õppekursus on võimalik läbida:
* koolituskursustel, mis omavad vastavat luba ja Veteede Ameti poolt kinnitatud kursuse kava;
* EMA Merekoolis kipriõppes;
2. väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteniõppe kursus on võimalik läbida:
* koolituskursustel, mis omavad vastavat luba ja Veteede Ameti poolt kinnitatud kursuse kava;
* EMA Merekoolis väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteniõppes;
3. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus on võimalik läbida:
* EMA Merekoolis 500-se ja suuram kogumahutavusega laeva vahitüürimehe õppes.
* NB! Õppe eelduseks on keskharidus.
4. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus on võimalik läbida:
* Eesti Mereakadeemias rakenduskõrgharidus õppes.
5. Raadioside operaatori õppekursus on võimalik läbida:
* koolituskursustel, mis omavad vastavat luba ja Veteede Ameti poolt kinnitatud kursuse kava;
* EMA Merekoolis;
* Eesti Merekadeemia täiend- ja ümberõppe osakonnas;
b) Laevajuhi diplomid ja tunnistused, nende saamine ja töötamise võimalused
Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (RST-200)
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) kipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 50 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis;
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval;
2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeval.
Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (RSK-200)
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 50 või enam;
3) kutseeksami sooritamine Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse omanik võib töötada:
1) kiprina lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval;
2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeval;
3) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 36 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam;
4) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega kalapüügilaeval.
Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (RST-500) (1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni ja raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 100 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval.
Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (RSK-500)
(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus;
2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 100 või enam;
3) kutseeksami sooritamine Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) laevajuhile, kellel on väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri (RSK-200) tunnistus, väljastatakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni (RSK-500) tunnistus, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja ta on lõpetanud täiendõppekursuse laevajuhi kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks.
(4) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse omanik võib töötada:
1) kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval;
2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega reisilaeval kuni 200 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam.
NB! Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni kvalifikatsioon eeldab soovituslikult keskharidust.
c) Keskharidust eeldavad laevajuhi diplomid
500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (VTS)
(1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks on vajalik:
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus;
2) raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe-, piirivalve- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Kui meresõidupraktika on tüürimehe õppekava osa, vormistatakse meresõidupraktika praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui meresõidupraktika ei ole vahitüürimehe õppekava osa või kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam.
(4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega kuni 500 kohalikus rannasõidus;
3) vanemtüürimehena kalapüügilaeval kogumahutavusega kuni 500 lähisõidus.
NB! 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe kvalifikatsioon eeldab keskharidust.
d) Rakenduskõrgharidust eeldavad laevajuhi diplomid.
Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (VVT)
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam ning sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(4) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) vanemtüürimehena väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval;
3) vanemtüürimehena kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.
Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (VKN)
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva või 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom;
3) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat tüürimehena laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt 12 kuud on sõidetud vanemtüürimehena;
4) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) kaptenina väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval;
3) kaptenina kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.
3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom ((SVT)
(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam;
4) kutseeksami sooritamine Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Laevajuhile, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest, ja kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval.
3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (KKN)
(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 või enam või kaptenina laeval kogumahutavusega 500 või enam;
4) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada kaptenina ning vahi- ja vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast.
7. LAEVAMEHAANIK
Laeva seadmestiku korrasoleku ja häireteta kasutuse eest hea seisev spetsialist. Mehaaniku talitused ja vastutuse määr sõltuvad tema ametist (pms. vanemmehaaniku, teise mehaaniku või vahimehaaniku, elektromehaaniku, külmutusmehaaniku, hüdromehaaniku jne) konkreetsel laeval, sõltuvalt laeva klassist, suurusest, otstarbest.
Laeva vahimehaanik töötab laeval ja on otseselt vastutav laeva jõuseadmete, abimehhanismide ning süsteemide ohutu ja tõhusa ekspluatatsiooni ning hoolduse eest oma vahikorra ajal. Tema põhilisteks tööülesanneteks on laeva pea- ja abimasinate, mehhanismide, laevaseadmete ning süsteemide häireteta töö tagamine vahisoleku ajal, kõigi seadmete töö perioodiline kontroll, rikete õigeaegne avastamine ja kõrvaldamine. Vahimehaaniku töökohustuste lahutamatuks osaks on kehtestatud protseduurireeglite ja ettenähtud tehnilise dokumentatsiooni kõrvalekaldumatu täitmine. Kui olukord seda nõuab, võtab ta viivituseta kasutusele meetmed laeva, laevapere ja reisijate ning mehhanismide ohutuse tagamiseks.
Sõltuvalt laevatüübist ja suurusest peab laeva vahimehaanik oskama sihipäraselt ja tehniliselt õigesti ekspluateerida:
- peajõuseadmeid ja abimasinaid, abikatlaid, laeva elektrijaama ja süsteeme;
- pumbasüsteeme, kompressoreid, separaatoreid ja teisi abimehhanisme ;
- automaatikaseadmeid ja automaatjuhtimissüsteeme;
- tekimehhanisme ja lastikäsitlusseadmeid;
- keskkonnakaitset ja ohutut meresõitu tagavaid seadmeid ning süsteeme.
Laeva vahimehaaniku tööde hulka kuulub ka laevaseadmete, mehhanismide ja süsteemide tehniline hooldus ja plaaniliste ning avariiliste remonditööde tegemine.
Laeva vahimehaaniku töö on vahetustega ja rasketes tingimustes (kõrgendatud temperatuur, müranivoo, vibratsioon, laeva õõtsumine, kokkupuutumine kütuste ja õlidega, masinaruumi piiratud suurus ja loomuliku valguse puudumine, pikaajaline eemalolek kodust, kõrgendatud tuleoht jne). Tööga toimetuleku eelduseks on erialane väljaõpe, füüsiline koormus- ja meretingimuste taluvus ning valmisolek meeskonnatööks. Kutse nõuab rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidudiplomi olemasolu ning regulaarset tervisekontrolli.
a) Laevamehaaniku kursused ja koolitused:
1. mootorlaeva mehaaniku õppekursus on võimalik läbida:
* koolituskursustel, mis omavad vastavat luba ja Veteede Ameti poolt kinnitatud kursuse kava;
* EMA Merekoolis laevamehaaniku õppes;
3. mootorlaeva vahimehaaniku koolitus on võimalik läbida:
* EMA Merekoolis 500-se ja suuram kogumahutavusega laeva vahitüürimehe õppes.
* NB! Õppe eelduseks on keskharidus.
4. väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus on võimalik läbida:
* Eesti Mereakadeemias rakenduskõrgharidus õppes.
5. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus on võimalik läbida:
* Eesti mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppes
6. laeva elektrimehaaniku ja külmutusseadmete mehaaniku koolitus on võimalik läbida Eesti mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppes.
b) Laevamehaaniku diplomid ja tunnistused, nende saamine ja töötamise võimalused
Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus (PMK)
(1) Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada mootorlaeva mehaaniku õppekursus ja kursus «ohutusalane tutvustav õpe laeval».
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule. |
|
